Kolm oma ajast ees asja mis siiski läbi kukkusid

Kolm oma ajast ees asja mis siiski läbi kukkusid

 

Nintendo Power Glove motion controller

Midagi sellist poldud konsoolindudes veel keegi nähtud.

2006 aastal tuli Nintendo välja uue konsooliga Wii mille põhiuuendus on selle ikooniline pult: Wiimote. Nintendo edu (praeguseks müüdud üle 100 miljoni eksemplari), tuli kahele eelmise generatsioonil domineerinud gigandile Sony'le ja Microsoftile täieliku üllatusena ja nad proovisid ülejärgmisel aastal Wii tõusulainest osa saada tulles välja oma Wiimote'i kloonidega mis aga nende jaoks loodud mängude vähesuse ja algselt väga kehvade draiverite praegu arvatavasti igal konsooliomanikul kapipõhjas kopitavad. Viha tekitas inimestel ka (eriti Microsofti) sunniviisiline vihatud sensorite pähemäärimine, veel 2013 proovis Microsoft uue Xboxiga oma Kinekt'i (kaamerat mis sind kogu aeg lindistab) kaasa pista (praeguseks on nad sellest taganenud).

Powerglove kogu oma hiilguses

Aga Wii ei ole esimene kord kui Nintendo tuli mõttele liikumist jälgiva puldiga välja tulla. 1989 tulid nad välja Nintendo Power Glove'iga nende ülipopulaarsele konsoolile NES (Nintendo Entertainment System). Enne selle väljatulemist viis Nintendo läbi hiiglasliku marketingikampaania: postrid, promofilmid, ja hiiglaslikud reklaamid ja reklaamartiklid kõigis mängundusajakirjades. Powerglove pidi olema mängunduse uus dimensioon, tulevik, virtuaalreaalsus. Kõiki Nintendo stuudioid sunniti looma vähemalt üks powerglove'iga töötav mäng.
 Powerglove'i alghind oli 100$, mis oleks tänapäeval üle 200$, üheainsa puldi eest. See ei töötanud hästi, oli ebamugav, selle peal olevat pulti oli ääretult ebamugav kasutada, et seda mängudes kasutada tuli kooditabelis sisestada paarikümnekohaline kood (ilma vigadeta) ja kõigele lisaks ei suutnud Nintendo stuudiod sellega töötavaid mänge teha kuna nad ei saanud aru kuidas see täpselt toimib. See oli absoluutne läbikukkumine mis tänapäeval on USA's kujunenud omamoodi poppikooniks kui kõige üks maailma jubedaimaid asju. Ja 20 aastat hiljem tuli Nintendo müügile uue Powerglovega, mis ei sakkinudki.

"I love the Power Glove, it's so bad."

Digital Audio Tape

Nutvaajavalt kobakas ja täiega hakkiv CD-mängija

Sony tulevikukassett

Aastal 1989 oldi suurimas kassettmuusikamängijaid (Walkman'e nagu neid siis ka kutsuti) müüvas firmas jõutud selgusele, et analoogkassett on oma aja ära elanud ja sellele läheb vaja asendust. Sony katsetas laserplaatidega ja jõudis pärast esimesi halvasti töötavaid prototüüpe veendumusele, et laserplaat ei sobi kaasaskantavasse seadmesse kuna kõndides ei pöörle plaat ühtlaselt ja plaat hakkab järjest rohkem hakkima, nii kuidas sensor paigast ära läheb, tuues sinna juurde laseritehnoloogia esialgse kalliduse ja kehva salvestusmahu lõi Sony oma lahenduse: DAT kasseti. Uuendades magnetlintkassetti palju tihedama andmetihedusega ja tuues kasseti digitaalformaati. Kõrgekvaliteedilise heli ja 120 minuti mängimisajaga ja võimalus ise kassette salvestada oli see konkureerivast Laserdisk'ist igat pidi üle.

Mis aga läks valesti? DAT oli küll meeldiv muusikutele ja teistele helisalvestajatele, kuid kasett ja selle mängija oli liiga kallis tavakasutajatele. Sony ei suutnud veenda piisavalt muusikuid müüma oma albumeid nendel ülikallistel kasettidel ja tavakasutajaid neid ostma.

Kuid need ei olnud peamised põhjused miks superkasett läbi kukkus, juba varem oli RIAA(Recording Industry Association of America) umbes nagu meie meie autorikaitseühing steroididel, võidelnud edutult kasettide kopeerimise vastu, nende õnneks oli mitteprofessionaalselt kopeeritud piraatkasetti kvaliteet kehvem kui poekasetil. Uut digitaalkasetti sai ümber kirjutada aga kadudeta ja ilma professionaalsete vahenditeta võis üks piraat salvestada muusikakontserdil oma kaseti ja seda piiramatult edasi kopeerida! RIAA tegi kõik, et DAT'i levikut saboteerida, võeti vastu seadused ,et keelata salvestuskasettide poes müümine, kehtestati DAT mängijatele kõrged maksud ja sunniti muusikuid mitte DAT formaadis albumeid välja andma, DAT oli populaarne jaapanis kuni 2006 aastani kui Sony  nende tootmise lõpetas, kuid väljaspool ei saavutanud see peale professionaalide enam palju edu. 

Nukker DAT Walkman

Palm Treo

2002 aasta Treo 90

Kas Apple Iphone oli esimene puuteekraaniga nutitelefon? Täiesti vale. Esimene nutitelefon kasvas välja Palm Inc. personaalassistente (nii kutsuti vanasti tablet'it) tootva firma geniaalsevõitu ideest pressida nende PDA veelgi väiksemasse formaati ja lisada sellele helistamisvõimalus. Sündis Palm Treo. Puutetundlik ekraan, appide pood, internetiühendus, sel oli tõesti kõik vajalik olemas.

Miks me aga praegu Palmi (Microsoft Phone'i või Symbiani) käes ei hoia? Selle eest vastutab küll Apple. Nende põhiline uuendus oli täielikult klaviatuurist ja navigeerimisnuppudest loobumine, asendades need suure puuteekraaniga. Apple'i puuteplaat oli nende laptoppide uudne multitouch plaat mis võimaldas kasutada mitut näppu, et sooritada erinevaid toiminguid: patenteeritud Pinch to zoom tuleb vist kõigil esimesena meelde. Lisada sellele veel trendikas disain ja Iphone ongi konkurentsist peajagu üle. Palm'i ostab 2010 aastal ära HP ja tehakse veel viimane katse tagasi konkurentsi pääseda uudse WebOS opsüsteemiga, kuid juba on ammugi liiga hilja.

Suurem ekraan, parem puuteplaat ja näpusõbralik teostus.

Tänapäeval kasutab WebOS'i forki LG oma telerites.

Telefoni kohta natuke suur...