Vastus Pekka Himaneni 2004. aasta raportile

Vastus Pekka Himaneni 2004. aasta raportile

 

 Sissejuhatus

Pekka Himaneni raport on praegu juba 10 aastat vana, kuid probleemid mida see tõstatab on aja möödudes muutunud ainult aktuaalsemaks. Raporti võtmeküsimus on: Kas heaoluühiskond saab olla ühilduv tänase maailmamajanduse ühe suurenevas konkurentsiga?

Heaoluühiskond

 Praeguste jõukate lääneriikide ja nende mudeli poole püüdleva Eesti jaoks on vägagi aktuaalne meie presidendi vabariigi aastapäeva kõne (link kõnele ERRi lehel) mille üks põhipunkt on üleskutse reformima tervishoiusüsteemi, kuna praeguse süsteemi jätkumine ei jäta uuele põlvkonnale enam pensionit. Seeläbi tuleb tervishoiusüsteemi reformida sarnaselt valitsusasutustele, kus e-teenused toovad juba suurt arengut teenuste kiiruses kui ka maksumuses.

Töökultuur

Ma nõustun raporti mõttega, et kõige tähtsamaks valdkonnaks saab (ja juba on) loovtöö. Globaalses konkurentsis püsimiseks tuleb ärid üles ehitada viisil, et iga töötaja teaks rohkemat kui ühte kitsast tööülesannet ja et talle antaks võimalus pakkuda välja viise kuidas tööprotsessi parandada. Süsteem mis karistab töötajat kes mõtleb välja lahendusi kuidas oma töökoormust vähendada (või juhataja kes võtab töötajalt tunnustuse väljapakutud uuenduse eest) töötab vastu oma töötajate heaolule ja firma kultuurile.

Koolisüsteem

Olles kogenud nii vanemat tüüpi õpet keskkoolis ja asudes sealt uudse õppega riigigümnaasiumi, võin väita, et individuaalsema õppe andmine koolides mõjub õpilasele hästi ja parandab eriti Eestis probleemiks saanud õpilaste kõrgele depressioonile ja ükskõiksele suhtumisele kooli vastu. riigikümnaasiumites vastu võetud ülikooliõpet emuleeriv programm (õppesuunad, aineplokid, vabaained) aitavad õpilasi palju paremini tulevaseks eluks ette valmistada, tänu nende suuremale huvile valitud ainete vastu, lisaks aitab selline süsteem õpetada ajaplaneerimist ja sihtide seadmist elus. Ma pean õigeks Eesti riigi rõhumist haridusele ja usun (üliõpilasena võib-olla veidi kallutatult), et praegused koolisüsteemi muudatused on olnud väga positiivsed ja ma nõustun Himaneni raport hariduse arengu osaga.

Spordi tähtsus

Ei ole kahtlustki, et väike kehaline aktiivsus mõjub halvasti inimese füüsilisele ja vaimsele tasakaalule, ning sellega kaasnevad ohtlikud haigused. Nõustun raportiga ja näen ka Eesti riigi tööd tervisespordi juurutamisel (kuid võiks olla rohkem riigi poolt kinnimakstud jõusaale ujulaid ja staadione).

Immigratsioon

Kuna rahvaarv väheneb ja elanikkond voolab välja on iga ettevõtlik inimene väga väärtuslik. Eesti on selles osas veel üsna mahajäänud. Ma arvan, et süsteem nagu Singapuris, kus võetakse vastu iga kõrgema haridusega spetsialist või alalise töökohaga inimene on aus ja toob riiki inimesi kes on valmis oma heaolu nimel tööd tegema. Kahtlen aga idees kus igaüks, küsimusi küsimatta ja omapoolset panust andmata riiki lubatakse (kas ei pidanud mitte arenenud riik vähem rõhuma odavale lihttööle). Siiski, inimlikud tööviisatingimused ja üldine võõrtööjõu tingimuste parandamine aitab lääneriikidel majanduse olukorda parandada (Eesti ja pakutud tööjõud Venemaalt?).

Kokkuvõte

Üldiselt leian ennast nõustuvat enamike raporti punktidega ja on näha, et see soome raport on mõjutanud ka Eesti arengukava mitmes valdkonnas.