Kes on IT Proff?

IT on väga lai ala ja ma usun, et samamoodi võib IT profiks pidada nii:
1. professorit kes on aastaid süvenenud väga spetsiifilisse IT valdkonda arendab välja teadustiimiga näiteks uue põlvkonna BIOS-i (UDFI), ehk midagi milleks võib olla keegi teine maailmas võimeline pole.
2. 5-10 aastase töökogemusega vanemspetsialisti kes oma projekti koos hoiab, oskab kasutada kõiki oma ala tööriistu ja oskab ka algajaid välja koolitada.
3.IT valdkonna hetkeseisuga hästi kursis olevat ärimeest, kes loob toote mis saab väga populaarseks, kuigi enne teda ei osanud keegi millegi sellise peale mõelda. Nagu 19saj. leiutajad, raadio võis ju olla leiutatud enne Marconit, aga ega üldsusel sellest kasu ei olnud.

Ma arvan et IT-s võib kõiki kolme, ja veel paljusid keda ma välja ei toonud,  oma ala proffideks nimetada, kuna valdkond on väga lai ja selles on mitmeid edu näitajaid.

Siiski loodan, et üha tähtsamaks saab õppematerjalis ära märgitud head iseloomuomadused ja progarmeerimistavad. Keegi ei taha koos töötada ennasttäis eksperdiga. Võiks ju loota, et kuna IT töögrupid on suured  siis jäävad lõpuks peale Wozniakid mitte Jobsid.

Tarkvara ergonoomika üks positiivne ja negatiivne näide

Positiivne: Cinnamon, maailma parim töölaua näitaja

Cinnamoni lõid GNOME 2 baasil Linux Minti loojad, kuna nad ei olnud nõus GNOME 3 arendamisel tehtud valikutega.  Window Snap, session saving, deskletid, appletid, teemad, kõik tänapäevases programmihalduris funktsionaalsust parandavad lisad. Hetke versioon on 2.4 mis on saadaval pea igale Linuxi distrole (kui huvi tunned, veendu ise selle paremuses). Minu arvates on see hetkeseisuga mitu aastat ees nii OSX-ist ja Windows Explorer-ist, ning Cinnamoni pealt ,oludes sunnil mõnele teisele töölauale minna,  tundub too kui reliikvia kaugest minevikust.

Multisnap ei ole midagi uut.

Kõike on võimalik oma soovile vastavalt muuta ja muutmine on lihtne.

Loo ise teemasid, või tõmba alla internetist.

Nimeta oma vahekaardid kuidas sa ise tahad.

Negatiivne: Windows 8 äpid

Kasutad vaikselt oma arvutit, avad +S-ga otsingu kirjutad asja nime mida sa tahad otsida, vajutad otsingunupule ja võiks oodata, et samasse otsiaknasse tekivad otsingu tulemused, aga ei.  Kogu töölaud on äkitselt kadunud, asendatud veidra liidesega kus tekst on kas üliväike või välja venitatud, samas kui poolt ekraani täidab lihtsalt tühjus. Ja sellest õudsest otsingust ei lasta sul mitte kuidagi otse töölauale tagasi minna, esc ei vii sind sinu viimati poolelijäänud töö juurde tagasi. Lõpuks sa harjud äppide avamist vältima ja need saab ühe väga kasuliku Windowsi töölauda parandava programmi: Classic Shell-iga parandada, aga arvuteid vähem kasutavale inimesele võib see olla paras kultuurišokk.
Kuid kuulduste järgi on Windows oma viga taibanud ja Win10-es ei pea õnneks enam äppe nägema.

Ei, see tagasinupu moodi asi ülaservas ei vii sind sind desktop-ile tagasi.

Raamatu:"The case for copyright reform" poolt välja pakutud lahenduste hinnang

Ülemaailmne autoriõiguste reform ja mis mina sellest arvan

Mulle tundub, et autorikaitseõigused on üha tähtsam teema ühiskonnas kus kõiksugust infot, (mis on loomulikult kõik kellegi poolt loodud), ning kus samas on üha lihtsam automaatsüsteemide poolt igat vähimatki rikkumist trahvida. 

Väga on olukord ka patentidega, patendiajad mis 19 sajandil mõistlikud, on patendiomanike survel pikenenud üüratustesse pikkustesse, ja patenteeritakse tänapäeval ka absoluutselt kõike, mõistete patenteerimine (digitaalne ostukorv, emotikonid, ümarad nurgad, swipe to unlock, mis oleks juhtundud kui autonduse algusajal oleks keegi rooli või 4 rattaga auto ära patenteerinud?) on minu arvates täielik jaburus mis näitab et kohtusüsteem on mõnel pool täielikult reaalsusest eraldunud. Ja tarkvarapatent 20 aastaks on IT mõistes terve sajand.

Sama teed on käinud ka autorikaitse õigused, autoriõigused mis kehtivad 70 aastat pärast autori surma on täiesti ajuvaba, isegi keskajal ei liikunud maailm nii aeglaselt et kultuurielementi oleks võimalik nii kaua monopoliseerida.

Autoriõiguste reformi läheb hädasti vaja. Toon välja mida ma arvan piraadipartei raamatu teises paragraafis väljatoodud punktidest kuidas seda läbi viia:

Moraalsed õigused muutmata

Täiesti elementaarne, kui sa oled millegi loonud ei või keegi seda sinult isegi tunnustust andmata ära varastada (praktika mis oli väga populaarne IT algusajal).

Tasuta mittekommertsiaalne jagamine

See punkt hõlmab endas inimeselt-inimesele lugude saatmist, remixe kui ka kogu filmi Youtube'i üles riputamist ja põhimõtteliselt torrentimise legaliseerimist (kui tracker ei ole reklaame).

Hmm, üldiselt olen nõus, võib-olla mingite eranditega, sest reaalselt see praegu toimib ja ma ei näe kuskiltotsast ühiskonna kokkuvarisemist.

20 aastat monopoli

Täiesti õigus, 20 aastat on üüratu aeg, selle aja sees on kõik kes seda raamatut lugeda tahavad ja nende lapsed selle juba endale muretsenud, eluaeg+70 on absurdi tipp, mingid kauged sugulased või aktsionäride lapsed dikteerivad mis on ammusurnud autori soov, tänan ei.

Registratsioon pärast 5 aastat

See on rohkem legaalne parandus mis oleks pidanud juba aastaid tagasi seadusesse siisseviidud, kuna lihtsalt parandab seaduses olevaid auke.

DRM minema

No see on juba keerulisem, ma arvan et firmad kes kasutavad kliente vihastavat DRM'i kaotavad ainult maksvate klientide arvelt (Tihtipeale on piraatversioonid DRM'ist vabad). Ma arvan et kaotada võiks formaati ja kopeerimist piirava DRM'i, mis käib juba Tasuta mittekommertsiaalse jagamise punkti alla. Parem võiks ära keelata inimesi vihaleajavad piraatlusevastased "reklaamid" filmide alguses, need on tõsine piin.

Täiesti hämmastav, aga see ei ole paroodia.

Kolm juhtumit kus litsentsi valik on mõjutanud projekti käiku

1. näide: Android

Android sai 2003a. alguse Android inc. projektist luua operatsioonisüsteem digitaalkaameratele. 2005 aastal lõppes neil raha ja nad osteti Google poolt, kes soovis luua Blackberrile ja Palmile konkureerivat mobiiliplatformi. Erinevalt aga Blackberry OS'ist, Apple IOS'ist, Palmi Palm OS'ist ja hiljem WebOS'ist on Android ehitatud muudetud Linuxi kernelile ja kannab sellega sarnaselt open-source litsentsi (kuigi mitte GNU GPL v2, vaid Apache License 2.0'i).

2007 aastal loodi Open Handset Alliance kus 87 elektroonikatootjat nõustusid Androidi arendama (et see sobiks nende riistvarale ja toodetele) ja varsti peale seda Android Open Source Project (AOSP), avatud lähenemine on kandnud vilja ja Androidiga on kõige populaarseim nutitelefonide operatsioonisüsteem, kuid kasutatud ka väga paljudes erinevat liiki seadmetes: külmkapid, mikrolaineahjud, pesumasinad, telekad, käekellad, autonavid ja paljud muud seadmed.

Android ei oleks kunagi ühe tootja poolt kontrollitud süsteemina olla nii paindlik ja edukas kui ta onopen-source litsentsi all. Androidi telefone müüakse Indias praegu alla 80$ eest ja need võimaldavad digitaalelu nautida inimestel kelle jaoks see varem täiesti mõeldamatu, tänaseks on maailmas aktiveeritud üle miljardi androidi operatsioonisüsteemiga masina ja prognooside kohaseks võib see number lähiaastatel kahekordistuda.

2.näide:  Openoffice

OpenOffice sai alguse Sun Microsystems'i matemaatikatehtest, et on odavam osta saksa firma poolt loodud StarOffice kui osta Microsoft Office litsentsid 46,000 töötajale. Mis tegi Sun'i uue office tarkvara huvitavaks oli selle litsentsimine nii oma Sun Industry Standards Source License (SISSL) kui ka GNU LGPL'i alla. OpenOffice'i arendamiseks loodi Community Council kus kõik põhilised arendajad/toetajad said koos plaanida pikaajalist arendussuunda mis vastab nende ühistele vajadustele .Aja möödudes kasvas OpenOffice projekt juhtivaks vabavaraliseks kontoritarkvaraks. Õige litsentsivalik avaldub siis kui Sun'i ostis 2010 aastal ära Oracle, kes ei olnud huvitatud vabavaralise tehnoloogia arendamisest, ajades laiali Community Councili, vähendas kõvasti aktiivsete arendajate arvu ja jagades OpenOffice'i kaheks versiooniks: tasuta ja tasuliseks. Oracle aktsionäride kahjuks ei kestnud nende pidu kauaks, enamik arendajaid lahkus koos Community Counciliga ja lõid oma versiooni LibreOffice mis hakkas kiiresti Oracle versioonilt kasutajaid üle lööma, Oracle oli vihane aga ei saanud midagi teha kuna põhiosa OpenOffice  koodi oli kirjutatud ja dokumenteeritud GNU LGPL'i litsentsi alusel. Oracle andis lõpuks IBM'i nõudmisel järele ja andis kogu oma koodi ja dokumentatsiooni üle Apachele, nüüd on office maastikul konkurents tihedam kui kunagi varem ja ma arvan et see on hea asi. Nõukogude liidus kasutati tihtipeale meetodit kus sama ülesanne anti kahele konkureerivale grupile teadlastele, pidavat olema olnud NSVL raketiprogrammi esialgse kiire edu saladus.

StarWriterist Libre- ja OpenOffice'ini

3.näide: SumatraPDF

Nüüd üks vähemtuntud programm mille ma toon siin välja sellepärast, sest see on lihtsalt tõsiselt hea. Adobe, kes PDF formaadi lõi ja selle arendamises suurt rolli mängib saab oma PDF readeriga kõvasti pähe avavaraliselt (GNU GPLv3) kahe poolaka zeniko and Krzysztof Kowalczyk loodud programm mis on hämmastavalt võimekas pdf luger, kuid suudab ka  Open XML Paper Specification, DjVu, EPUB, XPS, CHM, CBZ, CBR, ja MOBI formaate suurepäraselt vaadata, olles väga multifunktsionaalne tööriist.
Adobel võiks häbi olla, et nende PDF lugeja nii kehv ja uuendustega tüütu on.

Parim PDF'ide ja koomiksite lugemiseks