Kolm juhtumit kus litsentsi valik on mõjutanud projekti käiku

1. näide: Android

Android sai 2003a. alguse Android inc. projektist luua operatsioonisüsteem digitaalkaameratele. 2005 aastal lõppes neil raha ja nad osteti Google poolt, kes soovis luua Blackberrile ja Palmile konkureerivat mobiiliplatformi. Erinevalt aga Blackberry OS'ist, Apple IOS'ist, Palmi Palm OS'ist ja hiljem WebOS'ist on Android ehitatud muudetud Linuxi kernelile ja kannab sellega sarnaselt open-source litsentsi (kuigi mitte GNU GPL v2, vaid Apache License 2.0'i).

2007 aastal loodi Open Handset Alliance kus 87 elektroonikatootjat nõustusid Androidi arendama (et see sobiks nende riistvarale ja toodetele) ja varsti peale seda Android Open Source Project (AOSP), avatud lähenemine on kandnud vilja ja Androidiga on kõige populaarseim nutitelefonide operatsioonisüsteem, kuid kasutatud ka väga paljudes erinevat liiki seadmetes: külmkapid, mikrolaineahjud, pesumasinad, telekad, käekellad, autonavid ja paljud muud seadmed.

Android ei oleks kunagi ühe tootja poolt kontrollitud süsteemina olla nii paindlik ja edukas kui ta onopen-source litsentsi all. Androidi telefone müüakse Indias praegu alla 80$ eest ja need võimaldavad digitaalelu nautida inimestel kelle jaoks see varem täiesti mõeldamatu, tänaseks on maailmas aktiveeritud üle miljardi androidi operatsioonisüsteemiga masina ja prognooside kohaseks võib see number lähiaastatel kahekordistuda.

2.näide:  Openoffice

OpenOffice sai alguse Sun Microsystems'i matemaatikatehtest, et on odavam osta saksa firma poolt loodud StarOffice kui osta Microsoft Office litsentsid 46,000 töötajale. Mis tegi Sun'i uue office tarkvara huvitavaks oli selle litsentsimine nii oma Sun Industry Standards Source License (SISSL) kui ka GNU LGPL'i alla. OpenOffice'i arendamiseks loodi Community Council kus kõik põhilised arendajad/toetajad said koos plaanida pikaajalist arendussuunda mis vastab nende ühistele vajadustele .Aja möödudes kasvas OpenOffice projekt juhtivaks vabavaraliseks kontoritarkvaraks. Õige litsentsivalik avaldub siis kui Sun'i ostis 2010 aastal ära Oracle, kes ei olnud huvitatud vabavaralise tehnoloogia arendamisest, ajades laiali Community Councili, vähendas kõvasti aktiivsete arendajate arvu ja jagades OpenOffice'i kaheks versiooniks: tasuta ja tasuliseks. Oracle aktsionäride kahjuks ei kestnud nende pidu kauaks, enamik arendajaid lahkus koos Community Counciliga ja lõid oma versiooni LibreOffice mis hakkas kiiresti Oracle versioonilt kasutajaid üle lööma, Oracle oli vihane aga ei saanud midagi teha kuna põhiosa OpenOffice  koodi oli kirjutatud ja dokumenteeritud GNU LGPL'i litsentsi alusel. Oracle andis lõpuks IBM'i nõudmisel järele ja andis kogu oma koodi ja dokumentatsiooni üle Apachele, nüüd on office maastikul konkurents tihedam kui kunagi varem ja ma arvan et see on hea asi. Nõukogude liidus kasutati tihtipeale meetodit kus sama ülesanne anti kahele konkureerivale grupile teadlastele, pidavat olema olnud NSVL raketiprogrammi esialgse kiire edu saladus.

StarWriterist Libre- ja OpenOffice'ini

3.näide: SumatraPDF

Nüüd üks vähemtuntud programm mille ma toon siin välja sellepärast, sest see on lihtsalt tõsiselt hea. Adobe, kes PDF formaadi lõi ja selle arendamises suurt rolli mängib saab oma PDF readeriga kõvasti pähe avavaraliselt (GNU GPLv3) kahe poolaka zeniko and Krzysztof Kowalczyk loodud programm mis on hämmastavalt võimekas pdf luger, kuid suudab ka  Open XML Paper Specification, DjVu, EPUB, XPS, CHM, CBZ, CBR, ja MOBI formaate suurepäraselt vaadata, olles väga multifunktsionaalne tööriist.
Adobel võiks häbi olla, et nende PDF lugeja nii kehv ja uuendustega tüütu on.

Parim PDF'ide ja koomiksite lugemiseks